AINULT FRIIKIDELE
Filmiklassika peavoolust kõrvale jäävaid meistriteoseid tutvustav sari naaseb, kuid veidi uues kuues.
Järgmine ja üle väga väga väga pika aja esimene Ainult friikidele seanss toimub 10. juulil algusega kell 13.00 kui linastub Charlie Shackletoni šedööver "Värvi kuivamine".
"Ma naersin. Ma nutsin. Ma läksin mere äärde mõtlema. Ma leidsin elu mõtte. See on viimast sajandit defineeriv film!" - Sofia Stenroos
Charlie Shackletoni meistriteoses "Värvi kuivamine" sukeldume sügavasse ja mõistatuslikku loosse, mis räägib valge värvi kuivamisest telliskivi seinal.
Vaikse äärelinna naabruskonnas aset leidev draama vaatleb lihtsamates hetkedes peituvat keerukat ja tihti tähelepanuta jäävat ilu. Narratiiv hargneb lahti jälgides vana telliskiviseina järkjärgulist muutumist, mida saab vaadelda ka kui käegakatsutavat metafoori inimeseks olemisele. Aja möödudes kantakse seinale uusi valge värvi kihte, paljastades pinna all peituvad toored emotsioonid ja rääkimata lood. Värvi kuivades näeme valguse ja varju õrna mängu, mis sümboliseerib elu keerukust. Režissöör Charlie Shackletoni kaamera peatub igal pisidetailil, jäädvustades esilekerkivad peeneid nüansse ja tekstuure.
Visuaalsele loo jutustamisele rõhku pannes kutsub film vaatajaid mõtisklema aja kulgemise, eksistentsi kaduvuse ja igapäevaelus leiduva ilu üle.
"Värvi kuivamine" esitab väljakutse tavapärastele narratiividele ning tähistab vaikuse ja sisekaemuse jõudu. See on meditatiivne teekond, mis julgustab vaatajaid leidma tähendust tavalises ja avastama erakordsust iseendas.
Vaatajate kommentaarid:
"Ma naersin. Ma nutsin. Ma läksin mere äärde mõtlema. Ma leidsin elu mõtte. See on viimast sajandit defineeriv film!" - Sofia Stenroos
Charlie Shackletoni meistriteoses "Värvi kuivamine" sukeldume sügavasse ja mõistatuslikku loosse, mis räägib valge värvi kuivamisest telliskivi seinal.
Vaikse äärelinna naabruskonnas aset leidev draama vaatleb lihtsamates hetkedes peituvat keerukat ja tihti tähelepanuta jäävat ilu. Narratiiv hargneb lahti jälgides vana telliskiviseina järkjärgulist muutumist, mida saab vaadelda ka kui käegakatsutavat metafoori inimeseks olemisele. Aja möödudes kantakse seinale uusi valge värvi kihte, paljastades pinna all peituvad toored emotsioonid ja rääkimata lood. Värvi kuivades näeme valguse ja varju õrna mängu, mis sümboliseerib elu keerukust. Režissöör Charlie Shackletoni kaamera peatub igal pisidetailil, jäädvustades esilekerkivad peeneid nüansse ja tekstuure.
Visuaalsele loo jutustamisele rõhku pannes kutsub film vaatajaid mõtisklema aja kulgemise, eksistentsi kaduvuse ja igapäevaelus leiduva ilu üle.
"Värvi kuivamine" esitab väljakutse tavapärastele narratiividele ning tähistab vaikuse ja sisekaemuse jõudu. See on meditatiivne teekond, mis julgustab vaatajaid leidma tähendust tavalises ja avastama erakordsust iseendas.
Vaatajate kommentaarid:
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.