Valvur

Äsja Anapa filmifestivalil Kinoshok 2012 parima režissööri tiitli pälvinud Zaza Urushadze kolmas täispikk mängufilm, tragikomöödia VALVUR on justkui mõtteline järg filmidele „Konfliktitsoon” (Vano Burduli, 2009) ja „Retk Karabahhi” (Levan Tutberidze, 2005). Kõiki kolme filmi seob oma elukooli Tbilisi tänavail saanud tegelaskuju Gogliko, Mikheil Meskhi kehastuses.

Gogliko kõnnib pärast 15 aastat vanglaelu taas Tbilisi tänavail. Gogliko ise ei ole muutunud. Nagu Dostojevski „Idioodis” eeldab ta teistelt sama siirast ja pretensioonitut käitumist, millist ei ole suutnud Gogliko puhul murda ka pikk vangistus. Tema ise teistmoodi ei oska. Ka esimene praktiliselt vanglaväravate taga aset leidnud kokkupuude võimu masinavärgi robotlike esindajatega, mis ta aastaks tagasi minevikku paiskab, ei muuda Goglikos midagi. Kuid kohanemine uue Gruusiaga on sellegipoolest raske.

Goglikol on oma asjad ajada: auvõlad hukkunud sõbra ja tema pere ees. Saatus tahab aga nii, et ka vältimatu kättemaks jääb Gogliko õlule. Gruusia Romeo ja Julia lugu laheneb teistsuguste ohvrite hinnaga, et vana anarhia taak saaks uuele ja värskele elule teed teha.

Urushadze pealtnäha lihtne lugu on jutustatud kaunilt ja mõnusa huumoriga, milleta gruusia filmid lausa traditsiooniliselt läbi ei saa. Allhoovusena tegeletakse aga ootamatuid pöördeid võtva loo taustal üldisema ja kõrgemal seisvaga – hea ja halva kummalised paled, ausus enese suhtes, kompromissitus ja ohverdus.

Dagmar Raudam