Ülo Pikkov (1976) on rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija, produtsent ja õppejõud. Pikkov õppis animatsiooni Turu Kunstiakadeemias Soome Vabariigis ja alates 1996.a. on lavastanud mitmeid auhinnatud animatsioonfilme. Ta on kirjutanud filmiteemalisi artikleid ning ilukirjanduslikke raamatuid nii lastele kui täiskasvanutele. 2005.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi, spetsialiseerudes meedia ja autoriõiguse teemadele. Pikkov on raamatu “Animasoofia, teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist” (2011) autor. 2018. aastal omandas Eesti Kunstiakadeemias doktorikraadi tööga „Anti-animatsioon: Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära” ning täna töötab ta samas asutuses animatsioonfilmi professorina.
Pikkov on Eesti Kinoliidu ning Ameerika Filmikunsti ja Filmiteaduste Akadeemia liige.
Ülo Pikkovi filmiprogrammis linastub 19.09 kell 19:00 kokku 8 filmi, seansile eelneb vestlus režissööriga Ülo Pikkov. Vestlust salvestatakse.
1. Õmblusmasin (17’ / eksperimentaalfilm) 2024
“Õmblusmasin” on film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist ja kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.
2. Taaskohtumine (14' / lamenukkfilm) 2021
Animatsioonfilm “Taaskohtumine” on loodud Ruhnu saarelt pärit leidobjektidest ning see rääbib loo Ruhnu saare traagilisest ajaloost, kus kõik saare elanikud lahkusid 1944.a. sõjakeerises oma kodust ja kui aastakümneid hiljem avanes neil võimalus taas kodusaart külastada, elasid seal juba uued inimesed.
Lisaks ajaloo keerdkäikudele vaatleb “Taaskohtumine” ka kodu olemust, kas kodu on pigem asukoht või hoopis meelerahu?
3. Kilpkonn ja jänes (9' / dokumentaalfilm) 2020
Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.
4. Lahti laskmise lugu (11' / eksperimentaalfilm) 2017
Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui su lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? “Lahti laskmise lugu” on dokumentaalne animatsioonfilm ühest noorest tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.
5. Tühi ruum (10' nukufilm) 2016
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühest ammusest unistusest, mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub.
6. TIK-TAK (10’ / nukufilm) 2014
Dokumentaalsete sugemetega animatsioonfilm „Tik-tak“ tegeleb aja ja selle fataalse olemuse mõtestamisega. Kas kellassepp, kes kontrollib kelleade liikumis, suudab kontrollida ka aega?
7. Keha mälu (11’ / nukufilm) 2011
Keha mäletab rohkem kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?
Animatsioonfilm „Keha mälu“ on loodud 1949.a. märtsiküüditamise mälestuseks.
8. The End (6' eksperimentaalfilm) 2013
“The End” eksponeerib filmilinti kui materjali, erinevate emulsiooni- ja värvikihtide olemust, erinevaid kadreeringuid ning filmikoopia korduvast esitamisest tekkinud kulumisjälgi. “The End”-i alusmaterjaliks on mahakantud filmijäägid, mis on saadud erinevatest kinoteatritest ja arhiividest - kulunud kinofilmide lõpu rakordid, mis ei ole kunagi olnud mõeldud vaatajatele esitamiseks. Erinevalt kaasaegsest digitaalsest filmikoopiast jätab iga esitus klassikalisele filmikoopiale vähemalt mõne kriimustuse. See on film ajast ja selle kaduvusest.
Ülo Pikkovi filmiprogramm
Ülo Pikkovi filmiprogramm
L
Žanr
Animatsioon, Lühifilm, Eksperimentaalfilm
Lavastaja
Ülo Pikkov
Filmi pikkus
1t 28min
Žanr
Animatsioon, Lühifilm, Eksperimentaalfilm
Lavastaja
Ülo Pikkov
Filmi pikkus
1t 28min
Ülo Pikkov (1976) on rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija, produtsent ja õppejõud. Pikkov õppis animatsiooni Turu Kunstiakadeemias Soome Vabariigis ja alates 1996.a. on lavastanud mitmeid auhinnatud animatsioonfilme. Ta on kirjutanud filmiteemalisi artikleid ning ilukirjanduslikke raamatuid nii lastele kui täiskasvanutele. 2005.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi, spetsialiseerudes meedia ja autoriõiguse teemadele. Pikkov on raamatu “Animasoofia, teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist” (2011) autor. 2018. aastal omandas Eesti Kunstiakadeemias doktorikraadi tööga „Anti-animatsioon: Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära” ning täna töötab ta samas asutuses animatsioonfilmi professorina.
Pikkov on Eesti Kinoliidu ning Ameerika Filmikunsti ja Filmiteaduste Akadeemia liige.
Ülo Pikkovi filmiprogrammis linastub 19.09 kell 19:00 kokku 8 filmi, seansile eelneb vestlus režissööriga Ülo Pikkov. Vestlust salvestatakse.
1. Õmblusmasin (17’ / eksperimentaalfilm) 2024
“Õmblusmasin” on film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist ja kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.
2. Taaskohtumine (14' / lamenukkfilm) 2021
Animatsioonfilm “Taaskohtumine” on loodud Ruhnu saarelt pärit leidobjektidest ning see rääbib loo Ruhnu saare traagilisest ajaloost, kus kõik saare elanikud lahkusid 1944.a. sõjakeerises oma kodust ja kui aastakümneid hiljem avanes neil võimalus taas kodusaart külastada, elasid seal juba uued inimesed.
Lisaks ajaloo keerdkäikudele vaatleb “Taaskohtumine” ka kodu olemust, kas kodu on pigem asukoht või hoopis meelerahu?
3. Kilpkonn ja jänes (9' / dokumentaalfilm) 2020
Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.
4. Lahti laskmise lugu (11' / eksperimentaalfilm) 2017
Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui su lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? “Lahti laskmise lugu” on dokumentaalne animatsioonfilm ühest noorest tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.
5. Tühi ruum (10' nukufilm) 2016
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühest ammusest unistusest, mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub.
6. TIK-TAK (10’ / nukufilm) 2014
Dokumentaalsete sugemetega animatsioonfilm „Tik-tak“ tegeleb aja ja selle fataalse olemuse mõtestamisega. Kas kellassepp, kes kontrollib kelleade liikumis, suudab kontrollida ka aega?
7. Keha mälu (11’ / nukufilm) 2011
Keha mäletab rohkem kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?
Animatsioonfilm „Keha mälu“ on loodud 1949.a. märtsiküüditamise mälestuseks.
8. The End (6' eksperimentaalfilm) 2013
“The End” eksponeerib filmilinti kui materjali, erinevate emulsiooni- ja värvikihtide olemust, erinevaid kadreeringuid ning filmikoopia korduvast esitamisest tekkinud kulumisjälgi. “The End”-i alusmaterjaliks on mahakantud filmijäägid, mis on saadud erinevatest kinoteatritest ja arhiividest - kulunud kinofilmide lõpu rakordid, mis ei ole kunagi olnud mõeldud vaatajatele esitamiseks. Erinevalt kaasaegsest digitaalsest filmikoopiast jätab iga esitus klassikalisele filmikoopiale vähemalt mõne kriimustuse. See on film ajast ja selle kaduvusest.
Pikkov on Eesti Kinoliidu ning Ameerika Filmikunsti ja Filmiteaduste Akadeemia liige.
Ülo Pikkovi filmiprogrammis linastub 19.09 kell 19:00 kokku 8 filmi, seansile eelneb vestlus režissööriga Ülo Pikkov. Vestlust salvestatakse.
1. Õmblusmasin (17’ / eksperimentaalfilm) 2024
“Õmblusmasin” on film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist ja kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.
2. Taaskohtumine (14' / lamenukkfilm) 2021
Animatsioonfilm “Taaskohtumine” on loodud Ruhnu saarelt pärit leidobjektidest ning see rääbib loo Ruhnu saare traagilisest ajaloost, kus kõik saare elanikud lahkusid 1944.a. sõjakeerises oma kodust ja kui aastakümneid hiljem avanes neil võimalus taas kodusaart külastada, elasid seal juba uued inimesed.
Lisaks ajaloo keerdkäikudele vaatleb “Taaskohtumine” ka kodu olemust, kas kodu on pigem asukoht või hoopis meelerahu?
3. Kilpkonn ja jänes (9' / dokumentaalfilm) 2020
Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.
4. Lahti laskmise lugu (11' / eksperimentaalfilm) 2017
Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui su lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? “Lahti laskmise lugu” on dokumentaalne animatsioonfilm ühest noorest tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.
5. Tühi ruum (10' nukufilm) 2016
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühest ammusest unistusest, mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub.
6. TIK-TAK (10’ / nukufilm) 2014
Dokumentaalsete sugemetega animatsioonfilm „Tik-tak“ tegeleb aja ja selle fataalse olemuse mõtestamisega. Kas kellassepp, kes kontrollib kelleade liikumis, suudab kontrollida ka aega?
7. Keha mälu (11’ / nukufilm) 2011
Keha mäletab rohkem kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?
Animatsioonfilm „Keha mälu“ on loodud 1949.a. märtsiküüditamise mälestuseks.
8. The End (6' eksperimentaalfilm) 2013
“The End” eksponeerib filmilinti kui materjali, erinevate emulsiooni- ja värvikihtide olemust, erinevaid kadreeringuid ning filmikoopia korduvast esitamisest tekkinud kulumisjälgi. “The End”-i alusmaterjaliks on mahakantud filmijäägid, mis on saadud erinevatest kinoteatritest ja arhiividest - kulunud kinofilmide lõpu rakordid, mis ei ole kunagi olnud mõeldud vaatajatele esitamiseks. Erinevalt kaasaegsest digitaalsest filmikoopiast jätab iga esitus klassikalisele filmikoopiale vähemalt mõne kriimustuse. See on film ajast ja selle kaduvusest.
Lisainfo
Vanusepiirang
Lubatud kõigile
Valmimisaasta
2024
Global distributor
Silmviburlane OÜ
Levitaja
Silmviburlane OÜ
Kinos alates
19.09.2024