Hirmutis

Räägitakse, et pool Jakuutiat teeb filme ja ülejäänud pool vaatab neid. Üha enam tuleb aga selle eksootilise, Sahhawoodiks kutsuma hakatud filmiregiooni kohta teateid, kuidas üks või teine jakuudikeelne ja -meelne linateos on ületanud Sahha piirid. Viimane näide on müstiline draama „Hirmutis” – ehe lugu autsaiderist külaravitsejast, kes imeb nagu käsn inimeste seest haigusi välja, loovutades sellega iga kord ka tükikese omaenese elujõust. Teda põlatakse, aga otsitakse ikka tema juurest abi, kui seda kusagilt mujalt enam ei saa. Ta kannab oma annet nagu risti, millest vabanemist takistab minevikust pärit saladus.

Film võitis esimese jakuudi linateosena Vene filmide festivali Kinotavr ja tiirles ka ülevenemaalises kinolevis. Sealsed kriitikud on seda nimetanud üheks eelmise aasta väljapaistvamaks Vene linateoseks – Andrei Kontšalovski „Kallite seltsimeeste” kõrval –, pärjates selle autorit Dmitri Davõdovit ühtlasi oma auhinnaga Valge Elevant. Davõdov muide on ametilt kooliõpetaja, iseõppinud kineast, kes teeb filme maal oma kodukoha ümbruses minimaalse eelarvega. „Hirmutis” näiteks valmis 11 päevaga 1,5 miljoni rubla eest (umbes 16 000 eurot), millest 500 000 maksis autor oma taskust. Tähelepanu väärib ka peaosatäitja Valentina Romanova-Tšõskõõrai, Eestiski esinenud jakuudi rahvalaulik, kelle vanaema oli šamaan.

Ainult Jakuutias saab nõnda juhtuda.