Zoe

Kujutlege, et istute koos oma kallimaga mugavas restoranis. Romantilisem ei saaks ollagi. Üksainus tühiasi: teie kallim on kunstlik, ehkki ideaalne. Teie partner on tehisintellekt.

Kriitikute kiituse pälvinud romantilise draama „Hinga sisse“, võluva fantaasiafilmi „Võrdsed“ ja melodraama „Hullupööra“ režissöör ja stsenarist Drake Doremus toob seekord ekraanile futuristliku filmi „Zoe“.

Filmi tegevus hargneb lühitulevikus, mil armastus on inimestele veel oluline. Ent see ilus ja soe tunne on enamikule vaid mugava elu kena täiendus. Üks selliseid inimesi on hiiglasuure firma Relationist teadlane Cole, keda mängib Ewan McGregor.

Tal on käsil äärmiselt tähtis projekt, mis aitab temal (nagu ka paljudel teistel inimestel kogu maailmas) mõista, mida on armunutel täiusliku suhte jaoks tingimata vaja.

Teadlaste rühm loob Zoe (teda mängib Bondi-tüdruk Léa Seydoux). Zoe on ideaalse välimusega robot, mis oskab reageerida inimtunnetele. Tehisintellektiga suheldes ja igat tema sammu analüüsides tekivad Cole’il peagi Zoe vastu soojad tunded, mis võivad rikkuda tema teadlasekarjääri ja purustada südame.

Lisaks Ewan McGregorile ja Léa Seydoux’le teeb filmis kaasa ka lauljatar Christina Aguilera, kes pole viimastel aastatel avalikkuse silme ette astunud. Ta mängib robotprostituuti.

Kas armastus inimese ja tehisintellekti vahel on võimalik? Missugune on laboris loodud täiuslik partner, mis armub tõeliselt, on tundeline, hingeline ega valmista iial pettumust?