PÖFF: Tsili

Amos Gitai on legendi staatusesse tõusnud ja just oma autorifilmide poolest tuntuks saanud Iisraeli režissöör, keda on korduvalt pärjatud nii Cannes'i kui ka Veneetsia festivalide auhindadega. Nooruses doktorikraadi vääriliselt arhitektuuri õppinud Gitai jõudis filmikunsti juurde pärast üle elatud kopteriõnnetust, kui tema lennumasin Iisraeli-Araabia konflikti ajal 1973. aastal alla tulistati. Kuid põhjapanevad teadmised ehituskunstist on aidanud tal kultuurisildu rajada ka oma filmides.

Värskeima linaloo "Tsili" on Gitai püstitanud Aharon Appelfeldi romaanile noorest, arengupeetusega ukraina juuditarist, kelle perekond on deporteeritud kontsentratsioonilaagrisse. Tüdrukul aga õnnestub põgeneda metsa, kus ta kohtub Marekiga. Noormehega, kes on niisamuti sõja eest pagenud. Nad hakkavad jagama okstesse rajatud pesa. Kui aga toit otsa lõpeb ja Marek seda külla tooma läheb, ei naase ta enam iial. Siis lõpeb sõda ja Tsilil tuleb suunata pilk tagasi tsivilisatsiooni poole. Oma uue elu poole.

See film on väga valusal teemal, kuid esitatud viisil, mis musta masendust ligi ei lase. Tegu on unenäoliselt kulgeva linalooga, kus reaalsus põimub hallutsinatsioonidega ja näitleja peategelase nahas pidevalt vahetub, mistõttu tulemus kaunis krüptiline võib tunduda. Aga holokausti üle elanud naistel olla tollest ajast niisamuti suured segadusse ajavad mäluaugud.

PÖFF / Timo Treit

Iisrael / Venemaa / Itaalia 2014