PÖFF: Kui Allah tahab

Iisraeli-Palestiina olukord on äärmiselt keeruline nagu kõik sügavate juurtega konfliktid. Seda keerulisem on asja mõista kõrvalseisjal. Tavaliselt näeb ta asja mustvalgelt, kas siis palestiinlasi terroristidena või iisraellasi okupeerijaina. Ka film ise on alguses üpriski mustvalge, muutudes järjest enam halli erinevateks varjunditeks ning näidates olukorda mõlemast vaatepunktist.

Filmi „Kui Allah tahab” peategelane Chloe töötab palestiinlaste poolel naistekliinikus. Ta elab juutide juures ja ka tema parim sõber Ava on juut, kes täidab oma kodanikukohust sõjaväelasena kontrollpunktis. Südames tunneb Chloe aga suuremat empaatiat palestiinlaste vastu. Omaks ei võta teda üks ega teine, kuigi suhted on mõlemaga sõbralikud. Mida sügavamale olukorda Chloe süüvib, seda keerulisem on tal kumbagi poolt lõpuni mõista, seda vähem mustvalgeks muutub ka ümbritsev elu.

Iisraeli-Palestiina konfliktist on tehtud väga palju filme. Kõnealuse loo teeb eriliseks väga hästi tabatud ja kirjeldatud kõrvalseisja positsioon. Meie, kes me selles olukorras ei ela, ei hakka seda kunagi päriselt mõistma. Näeme seda vaid läbi väikese augu, mis on toksitud müütidest laotud müüri. Kõrvalseisjal on seda konflikti ka keeruline, kui mitte võimatu, lahendada. See saab sündida vaid asjaosaliste ja Allahi/Jahve tahtel. Just seda tähendab ka filmi pealkiri.

Kaisa Karu / PÖFF

Kanada, Prantsusmaa 2012