Viktor

Viktor ei kuule. Niisugune on tema saatus. Aga Viktor, nagu nimigi ütleb, ei ole keegi, kes saatusele alistuks. Viktor on võitleja, samurai. Igatahes vaatab ta filme, kus tegutsevad samuraid ja harjutab ka ise võitluskunste. Ning omab nägemist, mis vastukaaluks kehvale kuulmisele on terav. Viktor on ka fotograaf. Ta elab Ukraina kolkas, ühes neist arvututest asulatest, mida kergesti võib omavahel segi ajada. Ta elab seal oma emaga. Kui puhkeb sõda, siis Viktor muidugi teab, kus on tema koht. Võitluses. Vähemalt rindefotograafina. Aga selgub, et see polegi nii lihtne. Kui sa ei taha minna, siis sind saadetakse; kui väga tahad, ei lasta. Kuid Viktor, nagu öeldud, ei ole alistuja. Ta võitleb. Sõda on ilmutuslahus, kus ilmub nii mõnigi karakter hoopis uuel ja selgemal kujul. Neid selginenud inimesi satub Viktori teele nii mõnigi. Koos Viktori enda lihtsa, kuid samas väga puhta karakteriga teevad nad filmi meeldejäävaks ja ilmutavad ka vaataja südames ehk nii mõnegi ootamatu tunde.

Tõnu Õnnepalu