Kestev ennetulevik

Maryam põgenes Iraani 1979. aasta revolutsiooni ajal Ameerikasse, jättes maha nii oma vanemad kui kodulinna Teherani. Aastakümneid hiljem laseb ta paigaldada lapsepõlvekoju kaamerad, et aina väetimaks jäävate vanemate argipäeval ekraani vahendusel silm peal hoida. Sünnib tuhandete kilomeetrite kauguselt ajavööndeid ja kultuuripiire ületav kinokunst, mis pidevas ühenduse ja katkestuse pingeväljas midagi väga õrna nähtavaks teeb. „Kestev ennetulevik“ on film kodust, mis elab edasi vaid mälus ja pikslites. Selle linateose universaalsus seisneb ilmselt kõiki inimesi puudutavas küsimuses: kui palju on võimalik lähedust ja mälestust hoida, kui füüsiline lähedus on igaveseks kadunud?

Režiiduo Ahmadvand ja Khosrovani, kes oli ka mõned aastad tagasi mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud „Perekonna röntgenpildi“ loojateks, on jälle hakkama saanud dokumentalistika meistriteosega. See on sarnaselt Iraani poeetilise dokumentalismi parimatele näidetele vormilt delikaatne, sisult universaalne ning lõpptulemusena oma lihtsas tabavuses terviklikult vapustav. „Kestev ennetulevik“ on õrn kunstiteos, kus peaaegu mitte miski muutub haaravaks.

“Kestev ennetulevik” on IDFA Envision võistlusprogrammi võitja.

Kaarel Kuurmaa