Imago

Filmi autor, mõnda aega Prantsusmaal elanud tšetšeeni päritolu filmirežissöör Déni Oumar Pitsaev saab päranduseks maatüki otse Tšetšeenia piiri ääres Pankissis, Gruusias. Oma segase päritolu ja identiteedi najal püüab ta aru saada, kus tema juured tegelikult on. Konservatiivses ja pereväärtusi igal sammul rõhutavas tšetšeeni kogukonnas (kus tuntakse näiteks huvi, miks tal veel naist pole) tundub Deni ainsana olevat individualistlike läänelike väärtuste kandja ja sõprade-naabrite-sugulaste-külanaistega maailma asju arutades tekitab see pidevalt ebakõla. Oma võõrandunud isaga klaarib ta asju dialoogistseenis, mida kadestaks iga stsenarist.

„Imago“ on huvitaval kombel üles ehitatud nii, et kaadris on peaaegu kogu aeg pinge, aga seda pole üle dramatiseeritud ega lastud konfliktiks areneda. Autor otsib pigem vastuseid ja lahendusi, selle asemel, et oma filmile draamaga emotsionaalset lisavunki anda. Nii on see tõesti pigem gruusia kui tšetšeeni filmi – lüüriline ja isekulgev, sooja huumori ja inimlikkust toonitava allhoovusega.

“Imago” on võitnud Cannes’i dokumentaalfilmide peaauhinna.

Tristan Priimägi