Endine Napoli linnapea pani oma vastsündinud tütrele nime sireeni järgi, kes muutus imeliseks linnaks. Jumaliku Parthenope (noorena Celeste Dalla Porta, vanemana Stefania Sandrelli) saatuseks on kehastada nooruse vastupandamatut, hullutavat ja kirglikku sarmi. Ta on nagu miraaž, mälestus möödunud rõõmudest või tragöödiatest. Parthenope on elav peegeldus pöördumatu minevikuga linnast, mille graatsiline siluett ja kirjeldamatu ilu tuleb kõige paremini esile Capri saare luksuslikust villast vaadates.

Paolo Sorrentino ("Kohutav ilu", "Noorus") on koostöös Yves Saint Laurent'i moemajaga loonud äärmiselt stiilse ja särava vaatemängu. Lisaks kaamerasilmale ei suuda Parthenopelt pilku pöörata ka temaga samas ruumis olevad tegelased (suurepärastes rollides Gary Oldman ja Silvio Orlando). Maailm uurib Parthenopet ja antropoloogiks õppinud naine uurib omakorda maailma. Selles sürreaalses ja liigutavalt sentimentaalses unenäos käib Sorrentino Parthenopega aastakümneid kaasas ning pakub vaatajale äratundmisrõõmu väikestes motiivides, mis on tuttavad režissööri varasemast loomingust.

Film osales 2024. aasta Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammis.