Videosalvestise näitamist korraldab SNAMI Project.
A.S. Puškini nimelise Moskva draamateatri etenduse videoversioon.
Viimase sõjaeelse teatrihooaja suurim sensatsioon – lavastus „Kostik“. Tšehhovi esialgsest tekstist ei jäänud peale tegelaste nimede ja mõne monoloogi katkendi eriti palju järgi. Režissöör Dmitri Krõmov on pidanud ümber kirjutama ja kohandama peaaegu kõike, jättes puutumatuks vaid põhiaspekte – tühjus ja lootusetu argipäeva tragöödia, milleks ongi Tšehhovi näidendite olemus. Lavastus „Kostik“ võib hämmastada jälgijaid oma õrnuse ja julmuse, lüürika ja ekstsentrilise satiiri, puhtaima poeesia ja sotsiaalse groteski kooslusega.
Tšehhovi „Kajaka“ liikumine on tänapäeval taas tagasi.
Moskva lähistel asuvas suvilas valitseb perenaisena populaarne estraadilaulja Arkadina. Seal uitab niisama ringi tema armukesest laulja ja laulukirjutaja Trigorin ning igavleb tema sünnist saati kätetu invaliidist poeg Kostik. Nina Zaretšnaja on noor, kaitsetu tütarlaps, kes on sündinud provintsis ning räägib lõuna aktsendiga. Lõpus viib Hall Hunt ta sügavasse muinasjutumetsa ja ta kordab ikka ja jälle oma monoloogi: „Inimesed, lõvid, kotkad ja nurmkanad…“.
Dmitri Krõmov on öelnud: „Kuigi näidend „Kajakas“ on sageduselt teine lavastus pärast „Hamletit“ ning sellest midagi uut otsida on nagu otsida seeni pärast kümmet seenelistega bussi, püüdsime leida uut vormi, ilma milleta, nagu teada, ei ole miski oluline. Isegi tõsi. Vähemalt teatris.“
Etendus toimub vene keeles eesti subtiitritega.
Sissejuhatav sõna – Sergei Nikolajevitš, teatrikriitik. (Sissejuhatus on vene keeles ilma tõlketa.
Videosalvestise näitamist korraldab SNAMI Project.
A.S. Puškini nimelise Moskva draamateatri etenduse videoversioon.
Viimase sõjaeelse teatrihooaja suurim sensatsioon – lavastus „Kostik“. Tšehhovi esialgsest tekstist ei jäänud peale tegelaste nimede ja mõne monoloogi katkendi eriti palju järgi. Režissöör Dmitri Krõmov on pidanud ümber kirjutama ja kohandama peaaegu kõike, jättes puutumatuks vaid põhiaspekte – tühjus ja lootusetu argipäeva tragöödia, milleks ongi Tšehhovi näidendite olemus. Lavastus „Kostik“ võib hämmastada jälgijaid oma õrnuse ja julmuse, lüürika ja ekstsentrilise satiiri, puhtaima poeesia ja sotsiaalse groteski kooslusega.
Tšehhovi „Kajaka“ liikumine on tänapäeval taas tagasi.
Moskva lähistel asuvas suvilas valitseb perenaisena populaarne estraadilaulja Arkadina. Seal uitab niisama ringi tema armukesest laulja ja laulukirjutaja Trigorin ning igavleb tema sünnist saati kätetu invaliidist poeg Kostik. Nina Zaretšnaja on noor, kaitsetu tütarlaps, kes on sündinud provintsis ning räägib lõuna aktsendiga. Lõpus viib Hall Hunt ta sügavasse muinasjutumetsa ja ta kordab ikka ja jälle oma monoloogi: „Inimesed, lõvid, kotkad ja nurmkanad…“.
Dmitri Krõmov on öelnud: „Kuigi näidend „Kajakas“ on sageduselt teine lavastus pärast „Hamletit“ ning sellest midagi uut otsida on nagu otsida seeni pärast kümmet seenelistega bussi, püüdsime leida uut vormi, ilma milleta, nagu teada, ei ole miski oluline. Isegi tõsi. Vähemalt teatris.“
Etendus toimub vene keeles eesti subtiitritega.
Sissejuhatav sõna – Sergei Nikolajevitš, teatrikriitik. (Sissejuhatus on vene keeles ilma tõlketa.
A.S. Puškini nimelise Moskva draamateatri etenduse videoversioon.
Viimase sõjaeelse teatrihooaja suurim sensatsioon – lavastus „Kostik“. Tšehhovi esialgsest tekstist ei jäänud peale tegelaste nimede ja mõne monoloogi katkendi eriti palju järgi. Režissöör Dmitri Krõmov on pidanud ümber kirjutama ja kohandama peaaegu kõike, jättes puutumatuks vaid põhiaspekte – tühjus ja lootusetu argipäeva tragöödia, milleks ongi Tšehhovi näidendite olemus. Lavastus „Kostik“ võib hämmastada jälgijaid oma õrnuse ja julmuse, lüürika ja ekstsentrilise satiiri, puhtaima poeesia ja sotsiaalse groteski kooslusega.
Tšehhovi „Kajaka“ liikumine on tänapäeval taas tagasi.
Moskva lähistel asuvas suvilas valitseb perenaisena populaarne estraadilaulja Arkadina. Seal uitab niisama ringi tema armukesest laulja ja laulukirjutaja Trigorin ning igavleb tema sünnist saati kätetu invaliidist poeg Kostik. Nina Zaretšnaja on noor, kaitsetu tütarlaps, kes on sündinud provintsis ning räägib lõuna aktsendiga. Lõpus viib Hall Hunt ta sügavasse muinasjutumetsa ja ta kordab ikka ja jälle oma monoloogi: „Inimesed, lõvid, kotkad ja nurmkanad…“.
Dmitri Krõmov on öelnud: „Kuigi näidend „Kajakas“ on sageduselt teine lavastus pärast „Hamletit“ ning sellest midagi uut otsida on nagu otsida seeni pärast kümmet seenelistega bussi, püüdsime leida uut vormi, ilma milleta, nagu teada, ei ole miski oluline. Isegi tõsi. Vähemalt teatris.“
Etendus toimub vene keeles eesti subtiitritega.
Sissejuhatav sõna – Sergei Nikolajevitš, teatrikriitik. (Sissejuhatus on vene keeles ilma tõlketa.
Lisainfo
Vanusepiirang
(none)
Valmimisaasta
2024
Global distributor
--
Levitaja
Snami Project
Kinos alates
08.09.2024