Pulmakõne

Filmi peategelane Adrien vaevleb keskeakriisis, kuigi ta on selleks liiga noor. Lõputuna näiva perekondliku õhtusöögi ajal vaevab teda küsimus: miks tahtis tema sõbranna Sonia nende suhtes pausi ja kaua see veel kestab? Soniale saadetud sõnumile vastust oodates peab Adrien taluma enda ümber toimuvat tüüpilist peretralli - isa korduvad naljad, kulinaarsete väljakutsetega maadlev ema, armastusest pimestatud õde ja tolle tulevase kaasa targutused. Adrien kannatab, ootab ja tahab selgust. Ja siis saabub järgmine hoop. Tulevane õemees palub Adrienil pulmakõne pidada. Mida teab pulmadest kõigis oma senistes suhetes luhtunud neurootiline hüpohondrik? Aga äkki peitub just selles ettevõtmises Adrieni võimalus päriselt elama hakata?

Režissööri sõnul balansseerib see lugu pidevalt absurdihuumori ja melanhoolia vahel, realismi ja poeetilisuse piiril. Adrieni sisemuses toimuva kaose ekraanile toomiseks tuli kasutada filmikeele erinevaid võimalusi: neljanda seina lõhkumist otse publiku poole pöördumiseks, kaadreid minevikust, sisemonolooge ja tardunud tegevust, et Adrien jõuaks kõik oma mõtted edasi anda.

Tulemuseks on vaimukas ja moodne komöödia inimsuhetest, mis sai kiita kriitikutelt pärast esilinastust Cannes'i filmifestivali programmis, ning on pälvinud publiku poolehoiu.