PÖFF: Üks hingetõmme

Filmis "Üks hingetõmme" on eraelu kõrgpoliitiline. Pealispinnal näidatakse kahe oma jõu piiril elava naise haaravat draamat, selle all käsitletakse aga Euroopa ühiselu, selle võimalusi ja ebaõnnestumisi. Elena ja Tessa on pärit täiesti erinevatest oludest, aga neil mõlemal on üks soov: olla õnnelik. Haritud Elena, kes ei näe Kreekas oma elul perspektiivi, otsib õnne välismaalt. Kolmekümnendates Tessa – ema ja ettevõtte juht – on lõhestunud töö ja emarolli vahel. Naiste kohtumine muudab neid mõlemaid.

Elena otsustab kolida Frankfurti. Ta ootab last, kuid vajab abordi jaoks raha ning satub ootamatult Tessa ja Jani juurde lapsehoidjaks. Pärast konarlikku algust saab ta Tessa tütre Lottega sõbraks ja hakkab pooleteiseaastase tüdrukuga koos veedetud aega nautima. Paraku tõukab aga hetkeline tähelepanematus kõik osalised õnnetusse: pagaripoe ees jätab Elena Lotte korraks üksinda ja tüdruk kaob. Paanikas Elena põgeneb Frankfurdist ja pöördub tagasi Ateenasse. Tessa jääb Frankfurdis vaid hetkeks jõuetult ja meelt heites istuma, seejärel aga suundub ta kurbusest ja vihast pimestatuna Ateenasse Elenat otsima.

Christian Zübert hindab ekraanil suuri tundeid. Viimati tegi ta seda eutanaasiadraamas "Kõige kiuste", mida näidati PÖFFil eelmisel aastal. "Üks hingetõmme" on järgmine jõuline teos, mis sobib ideaalselt tänastesse oludesse, kus me kõik hingame üht õhku. Aga kas me oleme ka ühesugused inimesed?

Saksamaa 2015