Kokoko

Neli vinget naist – Dunja Smirnova lavastaja-stsenaristina, Anna Parmas kaasstsenaristina ning kaks vene staarnäitlejannat – Anna Mihhalkova ja Jana Trojanova – andsid äratundmisrõõmu võimaluse fimis "Kokoko" kõigile neile inimestele, keda vanemad on kunagi kasvatanud heauskselt haritud ja intelligentseteks, delikaatseteks ja empaatiavõimelisteks inimesteks, ja kes tavapäraselt punastades pööravad pea ära, kui keegi nende ees ropendab, ja kes ulatavad parema põse punastades ette, kui vasakule on matslus andnud kõrvakiilu.

Paraku on aga matslus ja harimatus, millega enamasti kaasneb teadlik psühhoterror ja manipulatsioonivõime, enamasti siin ilmas kahjuks elujõulisemad kui intelligentsus, viisakus ja haritus. Sestap tunnebki vaataja lõõgastavat kergendust, kui filmi lõpus muidu Puškinit tsiteeriv Lisa, kuratlik säde silmis, otsustab ennast kehtestada ja mängida elukunstnik Vika hoopiski nurka.

Tegu on fantastilise näitlejate duetiga, kes oma säriseva mänguga hoiavad filmi dramaturgilises pinges ja väljapeetult tragikoomilises võtmes. Väga mõnus ja lustakas lugu.

"Kokoko" režissöör Dunja Smirnova on pärit omal ajal ka meil väga tuntud vene filmitegijate perekonnast. Tema isa Andrei sai tuntuks oma "Valgevene vaksaliga" ja ema Natalja Rudnaja näitlejana. 40ndates aastates režissöör tegutseb lisaks ka näitleja ja stsenaristina ning tõestab taas, et andekus ja head geenid on omavahel tihedalt seotud.