Tagasi Silent Hilli

"Tagasi Silent Hilli" (Return to Silent Hill) on kolmas film, mis põhineb 1999. aastal alguse saanud legendaarsetel "Silent Hilli" mängudel. Kaks neist, "Silent Hill" (2006) ja "Tagasi Silent Hilli" (2026), lavastas Christophe Gans ning kolmandast filmist "Silent Hill: Revelation" (2012) me ei räägi, sest "Tagasi Silent Hilli" annab uue elu seeriale, mille "Revelation" tappis ning käitub ka "Silent Hill" järjena, aga pole omavahel otseselt seotud. Nii nagu mängudes on keskne ühenduslüli košmaarne linnake Silent Hill".

Režissöör Christophe Gans sai vähemalt 19 aastat tagasi suurepäraselt aru, mis on "Silent Hill" ja nüüd on ta tagasi, et tuua meieni 2001. aastal esmakordselt ilmunud ja 2024. uusversiooni saanud mängul "Silent Hill 2" põhineva filmi "Tagasi Silent Hilli". Nii algupärase mängu kui ka uue filmi muusika autor on ei keegi muu kui fännide poolt palavalt armastatud Akira Yamaoka.

"Crying Freeman" (1995), "Hundi vennaskond" (Brotherhood of the Wolf/Le Pacte des loups, 2001), "Silent Hill" (2006), "Kaunitar ja koletis" (La Belle et la Bête, 2014) režissöör Gans on oma filmides pühendunud horrorile ja fantaasiale. Tema stiili parimad näited ongi "Hundi vennaskond" ja "Silent Hill".

Gans on ka suur "Silent Hilli" mänguseeria fänn ning soovis filmi teha juba 1999. aastal, kui ilmus esimene osa, aga õiguste omanik Konami ei andnud talle selleks luba. Lõpuks saatis Gans jaapanlastele video, kus selgitas pikalt ja laialt, mida soovib teha ning see panigi Konami leebuma. Tulemuseks oli jõhker, košmaarne ja brutaalne õudusfantaasia, mida küll kriitikud ei sallinud, kuid fännid nautisid.

FILMIST:

James (Jeremy Irvine) saab saladusliku kirja, mis kutsub teda Silent Hilli nimelisse linna. Ta loodab sealt leida Maryt (Hannah Emily Anderson), oma kadunud armastust, kuid linna jõudes avastab ta, et selle on üle võtnud tumedad jõud ning peab rinda pistma erinevate nii tuttavate kui ka uute koletislike tegelastega.