Pedro Almodóvari retrospektiiv 04.12 - 26.01 kinos Artis
“Tagasitulek” (Volver, 2006) on ood naistele, kuigi täpsem oleks ehk öelda, et tegu on eelkõige oodiga ühele konkreetsele naisele – Penelope Cruzile. Kaunist Cruzi imetleb kaamerasilm filmi alguskaadritest lõpuni, näidates sihikindlalt tema katoliiklikust jumalast antud ilu.
Kuigi Cannes’is anti parima naispeaosatäitja auhind kogu kuueliikmelisele naisnäitlejate ansamblile, tõstab Almadóvar ise nendest selgelt esile Cruzi, kes teeb siin ühe oma parema rolli. Teisedki näitlejad on ära teeninud vaid kiidusõnad, kuid Cruzi rolli puhul on paeluvaim just see, kuidas lihtsalt ilus olemine kandub üle tõeliseks karakteriks. Teine oluline aspekt, mis saab “Volveri” vaadates kinnitust, on Almadóvari (tema kirjutatud on ka stsenaarium) suurepärane jutustusoskus. Kui filmi sisu ümber jutustada, jätaks see kuulajale ilmselt mõne Ladina-Ameerika seebiooperi mulje. Ja kohati kriibib see vaadates silma, kuid Almadóvaril õnnestub neist kohtadest oskusliku valutusega üle libiseda.
Üpris konservatiivse pildikeelega “Tagasitulek” räägib nimelt loo sellest, kuidas kahe tütre (Cruz, Duenas) ema (Carmen Maura) naaseb pärast surma nende juurde, lahendamaks poolelijäänud probleeme.
Peamiselt nende tegelaskujude ümber hargnebki tore lugu tegusatest naistest, kes nutavad, naeravad, vihastavad ja rõõmustavad ning mis põhiline – saavad hakkama.
