Giuseppe Verdi neljas ooper lavastati esmakordselt Milano La Scala ooperiteatris. Temistocle Solera libretol põhinev ooper on pealkirjast kuni teema autori Tommaso Grossi päritoluni täiuslikult Milano moodi. Kuna draama teema on religioosne, siis suhtusid usuringkonnad teosesse kahtlevalt ja seda uurisid õigusorganid. Pärast mõningaid tsensuuri poolt kehtestatud muudatusi esietendus "Lombardlased esimeses ristisõjas" Milano La Scala ooperitreatris 1. veebruaril 1843. aastal. Verdi pühendas oma teose Parma hertsoginna Marie Louise von Habsburgile, kes suri mõni nädal pärast esietendust.
Tegevus toimub 1096-97 Milanos, Antiochi ümbruses ja Jeruusalemma lähistel Palestiinas.
Kaks venda Pagano ja Arvino armastavad mõlemad Viclindat. Neiule meeldib Arvino. Nende pulmapäeval üritab Pagano oma venda tappa. Ooper algab sellega, et Pagano pöördub pagendusest Milanosse tagasi. Esialgu tundub, et ta otsib lepitust oma venna, Viclinda ja nende tütre Giseldaga. Siiski on säilinud soov vennale kätte maksta. Pagano tapab ekslikult venna asemel isa. Ta saadetakse taas Pühale Maale asumisele. Paganost saab Antiochi lähedal elav eremiit. Arvino tütre Giselda röövivad muhameedlased. Ta armub nende juhi türann Acciano poega Orontesse. Viimane soovibki naise pärast ristiusku üle minna. Arvino juhib ristisõdijaid moslemitevastases võitluses. Lombardlased haavavad surmavalt Orontet. Vigastatud Oronte püüab küll põgeneda Giseldaga, kuid jääb neiu raevunud isa Arvino kätte, kes soovib tappa ka oma tütart. Pagano astub vahele, õnnistab Giselda kätel surevat Orontet. Ta asub ise juhtima lombardlaste rünnakut Jeruusalemmale ja saab surmavalt vigastada. Arvino ja Giselda annavad talle andeks. /Tiit Made, Ooperimaailm/
1842
Libreto: Temistocle Solera
Dirigent: Daniele Callegari
Lavastaja: Lamberto Puggelli
Osades: Roberto De Biasio, Michele Pertusi, Dimitra Theodossiou, Francesco Meli
Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester
Etendus on salvestatud 15. ja 24. jaanuaril 2009 Parma Teatro Regios.
Fotod: Roberto Ricci
Giuseppe Verdi neljas ooper lavastati esmakordselt Milano La Scala ooperiteatris. Temistocle Solera libretol põhinev ooper on pealkirjast kuni teema autori Tommaso Grossi päritoluni täiuslikult Milano moodi. Kuna draama teema on religioosne, siis suhtusid usuringkonnad teosesse kahtlevalt ja seda uurisid õigusorganid. Pärast mõningaid tsensuuri poolt kehtestatud muudatusi esietendus "Lombardlased esimeses ristisõjas" Milano La Scala ooperitreatris 1. veebruaril 1843. aastal. Verdi pühendas oma teose Parma hertsoginna Marie Louise von Habsburgile, kes suri mõni nädal pärast esietendust.
Tegevus toimub 1096-97 Milanos, Antiochi ümbruses ja Jeruusalemma lähistel Palestiinas.
Kaks venda Pagano ja Arvino armastavad mõlemad Viclindat. Neiule meeldib Arvino. Nende pulmapäeval üritab Pagano oma venda tappa. Ooper algab sellega, et Pagano pöördub pagendusest Milanosse tagasi. Esialgu tundub, et ta otsib lepitust oma venna, Viclinda ja nende tütre Giseldaga. Siiski on säilinud soov vennale kätte maksta. Pagano tapab ekslikult venna asemel isa. Ta saadetakse taas Pühale Maale asumisele. Paganost saab Antiochi lähedal elav eremiit. Arvino tütre Giselda röövivad muhameedlased. Ta armub nende juhi türann Acciano poega Orontesse. Viimane soovibki naise pärast ristiusku üle minna. Arvino juhib ristisõdijaid moslemitevastases võitluses. Lombardlased haavavad surmavalt Orontet. Vigastatud Oronte püüab küll põgeneda Giseldaga, kuid jääb neiu raevunud isa Arvino kätte, kes soovib tappa ka oma tütart. Pagano astub vahele, õnnistab Giselda kätel surevat Orontet. Ta asub ise juhtima lombardlaste rünnakut Jeruusalemmale ja saab surmavalt vigastada. Arvino ja Giselda annavad talle andeks. /Tiit Made, Ooperimaailm/
1842
Libreto: Temistocle Solera
Dirigent: Daniele Callegari
Lavastaja: Lamberto Puggelli
Osades: Roberto De Biasio, Michele Pertusi, Dimitra Theodossiou, Francesco Meli
Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester
Etendus on salvestatud 15. ja 24. jaanuaril 2009 Parma Teatro Regios.
Fotod: Roberto Ricci
Tegevus toimub 1096-97 Milanos, Antiochi ümbruses ja Jeruusalemma lähistel Palestiinas.
Kaks venda Pagano ja Arvino armastavad mõlemad Viclindat. Neiule meeldib Arvino. Nende pulmapäeval üritab Pagano oma venda tappa. Ooper algab sellega, et Pagano pöördub pagendusest Milanosse tagasi. Esialgu tundub, et ta otsib lepitust oma venna, Viclinda ja nende tütre Giseldaga. Siiski on säilinud soov vennale kätte maksta. Pagano tapab ekslikult venna asemel isa. Ta saadetakse taas Pühale Maale asumisele. Paganost saab Antiochi lähedal elav eremiit. Arvino tütre Giselda röövivad muhameedlased. Ta armub nende juhi türann Acciano poega Orontesse. Viimane soovibki naise pärast ristiusku üle minna. Arvino juhib ristisõdijaid moslemitevastases võitluses. Lombardlased haavavad surmavalt Orontet. Vigastatud Oronte püüab küll põgeneda Giseldaga, kuid jääb neiu raevunud isa Arvino kätte, kes soovib tappa ka oma tütart. Pagano astub vahele, õnnistab Giselda kätel surevat Orontet. Ta asub ise juhtima lombardlaste rünnakut Jeruusalemmale ja saab surmavalt vigastada. Arvino ja Giselda annavad talle andeks. /Tiit Made, Ooperimaailm/
1842
Libreto: Temistocle Solera
Dirigent: Daniele Callegari
Lavastaja: Lamberto Puggelli
Osades: Roberto De Biasio, Michele Pertusi, Dimitra Theodossiou, Francesco Meli
Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester
Etendus on salvestatud 15. ja 24. jaanuaril 2009 Parma Teatro Regios.
Fotod: Roberto Ricci
Lisainfo
Vanusepiirang
Lubatud kõigile
Valmimisaasta
2013
Global distributor
-
Levitaja
Unitel Classica
Kinos alates
23.03.2014