Kolm maailma

Alan on kahekümnendates aastates noor, nägus ja moodne mees, kes võtab elu hüvesid kui iseenesestmõistetavat. Ilmselt oodanuks teda ees õnnelik abielu oma bossi tütrega, kui poleks juhtunud õnnetust, mis tema ja veel paljude elud põhjalikult tagurpidi pöörab. Nimelt sõidab ta lõbusalt poissmeestepeolt koju minnes autoga poolkogemata otsa mehele, keda Alan ehmunult surnuks peab, ja kihutab õnnetuspaigalt autos olnud semude mahitusel minema. Kuid ta ei tea, et õnnetust sattus koduaknalt pealt nägema noor naine Juliette, kes raskelt viga saanud mehele kiirabi kutsub. Kõik võinuks Alani jaoks veel hästi lõppeda, kui tal puudunuks südametunnistus, kuid just selle olemasolu ei lase tal enam rahulikult elada, ning ta läheb haiglasse surmavalt viga saanud meest vaatama.

Ta ei tea veel, et tema pärast hinge vaakuv mees on illegaal, kelle moldaavlannast abikaasat Verat ei saa ega taha prantsuse bürokraatiamasin toetada. Ta ei tea ka veel seda, et Juliette tunneb ta haiglas ära. Alani teol on tagajärjed, mis ei mõjuta niivõrd tema enda tulevikku, vaid ka paljude teiste elusid, ning oma süütunde leevendamiseks peab mees nüüd midagi sellist ette võtma, mida tal kunagi enne pole olnud vaja teha.

Prantsuse naislavastaja Catherine Corsini peenelt väljamängitud psühholoogiline draama põimib omavahel just need maailmad, milles üks ei saa teisest eraldi eksisteerida, nagu vale ei saa eksisteerida ilma tõeta või rikkus ilma vaesuseta.Toonilt pisut filmnoir’ilik, vapustavalt hea kaameratöö ja tundliku montaažiga linateos kandideerib kindlasti trilleri žanrimääratlusele, mida peab vaatama ajudega.

Helmut Jänes