Carmen

GEORGES BIZET „CARMEN“

Ooper neljas vaatuses (1875), salvestatud Zürichi ooperimajas 2008.

Henri Meilhac ja Ludovic Halévy libreto Prosper Mérimée samanimelise novelli ainetel.

Zürichi ooperiteatri festivalietenduses teeb särav Vesselina Kasarova kauaigatsetud debüüdi, astudes Carmenina üles ühes ooperimaailma kuulsaimas metsosopranile loodud rollis.

Alates tema lavale ilmumisest kuni ooperi lõpuni pärast kangelanna surma, vallutab Kasarova lava oma vaimustavalt nüansirikka mezzo ja hüpnotiseeriva karismaga. See ei ole ninakas mustlasneiu, kes sunnib oma musti lokke raputades ja puusi hööritades mehi päid pöörama; see on moodne ja enesekindel naine, kes teab täpselt, mida ta tahab. See Carmen ei vaja kastanjette, et oma kirge väljendada: kirg kiirgab tema seest.

Jonas Kaufmanni Don José näol on Kasaroval võrdväärne partner, kes muundub Matthias Hartmanni lavaversioonis veenvalt allasurutud memmepojast kirglikuks ja armukadedusest hullunud tulipeaks. „Ükskõikse rokkstaari välimusega“ (New York Magazine) Kaufmanni peetakse „vaieldamatult viimase 50 aasta parimaks tenoriks“ (The Guardian). Zürichi lavastus on Kaufmannile Don José teine lavaversioon, järgnedes tema rollidebüüdile Londonis, kus see võeti vastu võimsate ovatsioonidega.

Orkestripuldis rõhutab dirigent Franz Welser-Möst Bizet’ 1875. aastal kirjutatud ooperi kargeid prantslaslikke jooni rohkem kui vahemerelist sensuaalsust, punudes sel moel läbipaistva ja õhulise tausta, mis sobib ideaalselt vokaalosade emotsionaalse tiheduse edasiandmiseks. Tundub, nagu reageeriks Zürichi ooper soololauljate hääli hellalt toetades peaaegu improviseerides peategelaste, eriti Kasarova hääle arvukatele peentele nüanssidele.