Shorts lühifilmi võistlusprogramm 4

Maailm tundub endiselt väike. Kuigi paljud meist liiguvad mingit tüüpi normaalsuse suunas – mida iganes „normaalne“ tänapäeval tähendab – on lõputud isolatsiooni ja eraldumise perioodid muutnud elu näiliselt piiratumaks ning hapramaks. Kuid kino – ja PÖFF Shorts rahvusvahelise võistluse filmid – tuletab meile meelde, et sellel suurel imesid täis planeedil on veel terve inimeste kogukond. Et on inimesi, kellega me oleme vaatamata erinevustele ühendatud, ja kelle lood näitavad meile, et lõppude lõpuks on isolatsioon ajutine.

Kuigi programmis tuleb jutuks ka pandeemia, meenutavad siinsed filmid meile, et inimkonna igapäevased katsumused jätkuvad. Veel on armastust, mida leida, ja südameid, mida murda. Veel on suurfirmasid, kelle vastu võidelda, ja surma, millega silmitsi seista. Veel on mõistatusi, mida lahendada, ja rõõmu ning naeru, mida kogeda.

Stiilide ja žanrite valikuga süngetest draamadest lõbusate komöödiateni, väikese põikega maagilisse realismi, tuletavad rahvusvahelise võistlusprogrammi hämmastavalt andekad filmitegijad meile pidevalt meelde, et oleme ikkagi koos, isegi kui tunneme end üksteisest kaugel.

Laurence Boyce ja Tara Karajica

Kirjasaal

Kui heasüdamlik vanglaametnik (Oscar Isaac) suunatakse tööle vangla kirjasaali, satub ta eneselegi ootamatult ühe kinnipeetava isiklike afääride keerisesse.

Südametu

Noored armastajad Anna ja Gunnar on sügavalt armunud, kuid elavad ühiskonnas, kus inimestele määratakse iga seitsme aasta järel loterii alusel uus abikaasa. Kui läheneb nende viimane ühine päev, üritavad nad hakkama saada teineteisest eraldamise ja teise kaasaga koos elamise õudusega.

Kolonel punapead taga nutmas

Kas politsei on unustusega võitlemise asutus? Nagu unenäolaadne meditatsioon mälu ja nägude suhtest räägib see film-poeem kaugest politseijaoskonnast, kus kõik noored politseinikud tahavad üles leida vana koloneli kadunud armastatut enne, kui too naise täielikult unustab.

Päikesetõus mu mõtteis

Ilusalongis töötav noor naine annab järgi oma seni tagasihoitud huvile noore mehe suhtes, kes töötab öistel Phnom Penhi tänavatel kullerina.

Hai

Pannes punkti üleannetult tumedale lühikomöödiate triloogiale, mis sai alguse „Ämbliku ja karuga", leiab Nash Edgerton oma väärilise vastase Rose Byrne'is Sofie'na, naisena, kes armastab tüngasid sama palju nagu Jack, Edgertoni ekraani alter ego. Paraku viib paari eesmärk teineteist ületada aga täiesti ennekuulmatu hädani.