PÖFF: Armas Emma, kallis Böbe

Pärast mitut suure eelarvega tehtud koostööfilmi eri maades pöördub Istvan Szabó filmiga "Armas Emma, kallis Böbe" tagasi koduse Ungari teema juurde.

Film on teostuselt üsna odav, sündmused leiavad aset põhiliselt loomulikus keskkonnas, puuduvad suurejoonelised paviljonivõtted. Nii lavastas ta oma esimesed filmid 1960ndate teisel poolel. Jäädvustatakse ajaloolise murrangu seisundit, sotsialistlik süsteem on kokku varisenud ning demokraatia asendamas vana käsukorda. Kujutades kooli kui üht ühiskonna keskset institutsiooni, annab režissöör veenva pildi muudatusprotsessi valulisusest. Peategelastest kaht noort vene keele õpetajat enam ei vajata, sest seda ainet koolis nüüd ei õpetata, ning nad tulevad maalt linna ja joobuvad vabadustundest. Moekas uus elulaad haarab nad endasse, sinna juurde kuuluvad välismaalastest juhututtavad, valuutaga hangeldamine, prostitutsioon ja muud piiranguteta ühiskonna ahvatlused.

Ungari 1992