Esimene kapitalist

1986. aasta suvel, enne veel kui Eesti NSV-s hakkavad puhuma iseseisvumistuuled, avatakse Pärnu rannas enneolematu videokohvik. Järjekord on silmapiirini, külastajaid mustmiljon. Mis imeasi see selline on, tullakse kaema üle Nõukoguse Liidu. Elmar Lepp, videosalongi omanik, ristitakse Rootsi ajakirjanike poolt Nõukogude Liidu esimeseks kapitalistiks. Elmar Lepp on uue aja inimene, mees, kes tabab õiget hetke. Tema ümber tiirlevad kaunid naised, näitlejad, andekad noorsportlased, kõik, kes enda tegevusele dotatsiooni vajavad.

Tegemist ei ole kitsi mehega. Elmar külvab raha ja naudib tähelepanu. Kui on vaja korraldada missivõistlusi, paneb Elmar õla alla või vajab näitetrupp gastrollideks finantssüsti, saab Elmarilt abi. Lepp leiab igale probleemile mängeldes lahenduse. Suur raha, kaunid naised, ilusad autod, tähelepanu, imetlus, see mis tavainimesele püüdmatuks jääb, on Elmar Lepale argipäev.

Pärnusse kerkib esimene uue aja standarditele vastav kaubamaja. Omanikuks teadagi kes. Visionäärina haub Lepp plaani ehitada Pärnusse esimene "pilvelõhkuja". Nagu klassikast teame, ei ole Vestmanni teekond teps mitte tagasilöökideta. Pilvelõhkujad, mis viiekümne versta peale näha, ei kerki iseenest. Jala taha panijatest puudust ei tule.

Komeedid põlevad ereda leegiga, nende eluiga ei ole kuigi pikk. Mis on Lepast saanud täna? Kus on kaunid naised, suur raha, kallid autod, glamuur, kuulsad sõbrad? Vastuse saab Andrus Tuisu esimesest dokumentaalfilmist "Esimene kapitalist".