Tutto Verdi: Rigoletto

Rigoletto

L

Žanr

Ooper

Filmi pikkus

2t 10min

Tegevus toimub 16. sajandil Mantova ümbruses. Liiderdaja ja elunautijana tuntud Mantova hertsog peab oma lossis järjekordset pidu. Ta on armunud tundmatusse neiusse, keda kohtas kirikus. Ta on otsustanud sellegi neiu vallutada. Õuenarr Rigoletto on tuntud terava keele poolest, mistõttu teda ei sallita. Ta mõnitab krahv Cepranot, kelle naisega hertsog flirdib. Kättemaksuks Rigolettole otsustavad õukondlased tema arvatava armukese röövida. Rigoletto mõnitab ka krahv Monterone tundeid, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka ta õuenarri. Koduteel pakub palgamõrtsukas Sparafucile Rigolettole oma teeneid, kuid viimane tõrjub need tagasi. Rigoletto maja ümbritseb kõrge müür. Kodus ootab teda tütar Gilda, kes ei tea isa ametist midagi. Temal ja teenijanna Giovannal on keelatud kedagi väravast sisse lasta. Teistega mõnitavalt ringi käiv Rigoletto on tütrega hell ja õrn. Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest, kellest unistab. Teenija abiga leitakse üliõpilaseks riietunud hertsog, kes hiilib Rigoletto aeda ja kohtub Gildaga. Hertsogi lahkudes saabuvad õukondlased arvatavat Rigoletto armukest röövima. Paha aimav Rigoletto pöördub koju tagasi. Õukondlased petavad teda, öeldes, et plaanivad röövida krahv Ceprano abikaasa. Rigoletto on otsekohe valmis neid abistama. Tegelikult aga abistab kinniseotud silmadega Rigoletto õukondlasi Gilda röövimisel. Jäänud üksi, rebib Rigoletto silmadelt katte maha ja avastab toimunu tõe. Igatsusest vaevatud hertsog tuleb veel kord Gildat külastama, kuid leiab ees tühja maja. Õukondlased räägivad talle röövimise lõbusa loo ja teatavad, et röövitu on viidud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, et leiab eest oma uue armastatu. Rigoletto saabudes külvatakse ta üle irvituste ja pilgetega. Ta mõistab, et tema tütrest on saanud hertsogi armuke. Ta nõuab tütart tagasi, kuid Gilda on hertsogisse armunud. Rigoletto tõotab kättemaksu, pärast mida kavatseb Mantovast lahkuda. Ta viib tütre Mincio jõe kaldale palgamõrtsuka Sparafucile poollagunenud majja, kus too elab oma kauni õe Maddalenaga. Maddalena meelitab sinna rikkaid noormehi, kelle vend tapab ja kärestikulisse jõkke heidab. Sinna tuleb järjekordne Maddalena ohver, ohvitseriks riietatud hertsog. Rigoletto annab Sparafucilele raha, et too hertsogi tapaks. Sparafucile õele Maddalenale on hertsog meeldima hakanud ja ta palub mehe elu säästa. Sparafucile ei nõustu. Otsustatakse, et tapetakse esimene tuppa siseneja. Seda juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab armastatu elu päästa ja end ohverdada. Poisiks riietatud Gilda sisenebki ootamatult tuppa. Teda tabab Sparafucile noahoop. Gilda topitakse kotti, mis antakse üle Rigolettole, kes annab Sparafucilele lubatud rahakukru. Rigoletto hakkab kotti jõe poole lohistama, kuid kuuleb hertsogi muretut laulu. Avades koti, avastab ta seal oma tütre. Krahv Monterone needus on täide läinud. /Tiit Made, Ooperimaailm/

1851

Libreto: Francesco Maria Piave

Dirigent: Massimo Zanetti

Lavastaja: Stefano Vizioli

Osades: Francesco Demuro, Leo Nucci, Nino Machaidze, Marco Spotti, Stefanie Iranyi, Katarina Nikolic, Roberto Tagliavini, Orazio Mori, Mauro Buffoli

Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester

Etendus on salvestatud 16., 20. ja 22. oktoobril 2008 Parma Teatro Regios.

Žanr

Ooper

Filmi pikkus

2t 10min

Tegevus toimub 16. sajandil Mantova ümbruses. Liiderdaja ja elunautijana tuntud Mantova hertsog peab oma lossis järjekordset pidu. Ta on armunud tundmatusse neiusse, keda kohtas kirikus. Ta on otsustanud sellegi neiu vallutada. Õuenarr Rigoletto on tuntud terava keele poolest, mistõttu teda ei sallita. Ta mõnitab krahv Cepranot, kelle naisega hertsog flirdib. Kättemaksuks Rigolettole otsustavad õukondlased tema arvatava armukese röövida. Rigoletto mõnitab ka krahv Monterone tundeid, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka ta õuenarri. Koduteel pakub palgamõrtsukas Sparafucile Rigolettole oma teeneid, kuid viimane tõrjub need tagasi. Rigoletto maja ümbritseb kõrge müür. Kodus ootab teda tütar Gilda, kes ei tea isa ametist midagi. Temal ja teenijanna Giovannal on keelatud kedagi väravast sisse lasta. Teistega mõnitavalt ringi käiv Rigoletto on tütrega hell ja õrn. Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest, kellest unistab. Teenija abiga leitakse üliõpilaseks riietunud hertsog, kes hiilib Rigoletto aeda ja kohtub Gildaga. Hertsogi lahkudes saabuvad õukondlased arvatavat Rigoletto armukest röövima. Paha aimav Rigoletto pöördub koju tagasi. Õukondlased petavad teda, öeldes, et plaanivad röövida krahv Ceprano abikaasa. Rigoletto on otsekohe valmis neid abistama. Tegelikult aga abistab kinniseotud silmadega Rigoletto õukondlasi Gilda röövimisel. Jäänud üksi, rebib Rigoletto silmadelt katte maha ja avastab toimunu tõe. Igatsusest vaevatud hertsog tuleb veel kord Gildat külastama, kuid leiab ees tühja maja. Õukondlased räägivad talle röövimise lõbusa loo ja teatavad, et röövitu on viidud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, et leiab eest oma uue armastatu. Rigoletto saabudes külvatakse ta üle irvituste ja pilgetega. Ta mõistab, et tema tütrest on saanud hertsogi armuke. Ta nõuab tütart tagasi, kuid Gilda on hertsogisse armunud. Rigoletto tõotab kättemaksu, pärast mida kavatseb Mantovast lahkuda. Ta viib tütre Mincio jõe kaldale palgamõrtsuka Sparafucile poollagunenud majja, kus too elab oma kauni õe Maddalenaga. Maddalena meelitab sinna rikkaid noormehi, kelle vend tapab ja kärestikulisse jõkke heidab. Sinna tuleb järjekordne Maddalena ohver, ohvitseriks riietatud hertsog. Rigoletto annab Sparafucilele raha, et too hertsogi tapaks. Sparafucile õele Maddalenale on hertsog meeldima hakanud ja ta palub mehe elu säästa. Sparafucile ei nõustu. Otsustatakse, et tapetakse esimene tuppa siseneja. Seda juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab armastatu elu päästa ja end ohverdada. Poisiks riietatud Gilda sisenebki ootamatult tuppa. Teda tabab Sparafucile noahoop. Gilda topitakse kotti, mis antakse üle Rigolettole, kes annab Sparafucilele lubatud rahakukru. Rigoletto hakkab kotti jõe poole lohistama, kuid kuuleb hertsogi muretut laulu. Avades koti, avastab ta seal oma tütre. Krahv Monterone needus on täide läinud. /Tiit Made, Ooperimaailm/

1851

Libreto: Francesco Maria Piave

Dirigent: Massimo Zanetti

Lavastaja: Stefano Vizioli

Osades: Francesco Demuro, Leo Nucci, Nino Machaidze, Marco Spotti, Stefanie Iranyi, Katarina Nikolic, Roberto Tagliavini, Orazio Mori, Mauro Buffoli

Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester

Etendus on salvestatud 16., 20. ja 22. oktoobril 2008 Parma Teatro Regios.

Lisainfo

Vanusepiirang

Lubatud kõigile

Valmimisaasta

2013

Global distributor

--

Levitaja

Unitel Classica

Kinos alates

03.08.2014