Tutto Verdi: Ernani

Vaatamata ooperi "Lombardlased esimeses ristisõjas" fiaskole Veneetsia La Fenice teatris 1843. aastal, tellis teatri president Nanni Mocenigo juba sama aasta kevadel Giuseppe Verdilt uue ooperi. "Ernani" aluseks sai Victor Hugo näidend "Hernani", kuigi libreto autor Francesco Maria Piave oli proovinud ooperilibretoks mugandada ka mitmeid teisi Hugo teoseid. Algaja libretist tegi Verdiga väga tihedat koostööd ning helilooja sekkus varasemast enam libreto loomisse. Ooper jõudis lavalaudadele 9. märtsil 1844. aastal ning saavutas triumfaalse edu. "Ernanist" sai kõige lavastutum Verdi ooper ligi kümneks aastaks.

Tegevus toimub 1519. aastal Aragoonia mägedes.

I osa. Bandiit. Hertsog Ernani on sattunud Hispaania kuninga don Carlo ebasoosingusse ja varjab end Aragoonia mägedes. Temast on saanud bandiitide pealik. Ernani armastab Hispaania aadliku don Ruy Gomez de Silva vennatütart Elvirat, keda aga valmistatakse ette abiellumiseks de Silvaga. Ernani otsustab oma bandiitidega Elvira röövida, kuna teab, et neiu hoiab tema poole. Ootamatuks konkurendiks kujuneb kuningas don Carlo, kes samuti Elvirale armastust avaldab. Kuninga lähenemiskatsed on Elvirale vastumeelsed. Ta haarab noa, et end kaitsta, kui salauksest tuleb Ernani. Kuningas tunneb bandiidi ära ja käsib tal lahkuda. Ernani süüdistab kuningat oma isa mõrvamises. De Silva tabab mõlemad mehed oma pruudi ruumidest ja asub kaitsma perekonna au. Ta ei tunne esialgu kuningat ära, kuid olukorra selginedes langeb kuninga ette põlvili, et andestust paluda.

II osa. Külaline. Don de Silva lossis valmistutakse pulmadeks. Ernani tuleb palveränduriks riietatuna lossi. De Silva tutvustab talle oma tulevast abikaasat Elvirat. Ernani teatab de Silvale, et kuninga väed lähenevad kindlusele, ja avaldab Elvirale oma isiku. Saabub kuningas, kes nõuab Ernani väljaandmist. Hispaania külalislahkus ei luba peremehel seda teha ka siis mitte, kui kuningas nõuab Ernani pead. Loss otsitakse läbi, kuid tulemusteta. Kuningas võtab Elvira pantvangina kaasa. Ernani pakub tänutäheks de Silvale oma abi. Ernani ulatab talle oma jahisarve ja teeb de Silvale ettepaneku surmalepinguks. Kui de Silva soovib pärast Elvira vabanemist, et Ernani endalt elu võtaks, peab ta jahisarve puhuma. Don Carlo teab, et tema alamad plaanivad vandenõud, ja otsustab end varjata Karl Suure hauakambris.

III osa. Halastus. Valitakse Rooma riigile imperaatorit, kelleks loodab saada don Carlo. Ta käsib oma relvakandjal don Riccardol lasta kolm kahuripauku, kui otsustatakse tema kasuks. Vandenõulased vallutavad lossi ja kavatsevad tappa kuninga. Võetakse loosi, kes seda teeb. Loos langeb Ernanile. De Silva soovib ise kuningat tappa ning pakub vahetuskaubaks vabastamist surmalepingust. Ernani keeldub. Kuningas kuuleb nende salaplaane pealt. Kõlab kolmas kahuripauk. Don Carlo on valitud imperaatoriks. Hirmunud vandenõulased hüüavad talle "Elagu!" Kuningas käsib nad vangi panna ja hukata, kuid Elvira palub neile armu. Kuningas on suuremeelne, halastades vandenõulastele ning kiidab heaks ka Elvira ja Ernani abielu.

IV osa. Mees maskis. Vabanenud Ernani ja Elvira veedavad mesinädalad Ernani lossis. Kättemaksusoov sunnib aga de Silvat puhuma jahisarve, mis meenutab Ernanile antud tõotust minna surma. Hispaania aadlikuna ei suuda ta jätta oma lubadust täitmata ning torkab hoolimata Elvira palvetest end pistodaga surnuks. Elvira püüab end samuti tappa, kuid surev Ernani palub tal edasi elada. /Tiit Made, Ooperimaailm/

1844

Libreto: Francesco Maria Piave

Dirigent: Antonello Allemandi

Lavastaja: Pier’Alli

Osades: Marco Berti, Carlo Guelfi, Giacomo Prestia, Susan Neves, Nicoletta Zanini, Samuele Simoncini, Alessandro Svab

Kaasa teevad Parma Teatro Regio koor ja orkester

Etendus on salvestatud 3., 6., 8., 11. ja 13. mail 2005 Parma Teatro Regios.

Fotod: Roberto Ricci