Claude ja Marie Verneuil on just harjunud mõttega, et nende neli tütart on oma abikaasadeks valinud araablase, juudi, hiinlase ja aafriklase, kui väimehed otsustavad Prantsusmaalt nelja ilmakaarde kolida ning koos oma naiste ja lastega välismaal õnne proovida.
Valimisstuudio otse-eetris ütleb eeskujulik kodanlane Jean-Etienne Fougerole, et Prantsusmaa on külalislahke riik, kus kõik pagulased leiavad ulualuse ja saavad kõhu täis. Enamgi veel, ta käib välja lubaduse nad isegi vajadusel enda juurde majutada. Juba järgmisel päeval ilmub terve mustlastabor eesotsas jultunud Babikuga tema häärberi aia taha.
Prantsuse piiripolitseinik José Fernandez on saamas kauaoodatud ametikõrgenduse kriminaalpolitseisse, enne mida on ta viimaseks ülesandeks viia riigist välja potentsiaalne terrorist. Aga kinnipeetu Akimi identiteedis on eksitud ja teda tahetakse viia tagasi Kabuli, kus ta pole kunagi käinudki!
Sõpru saab valida, pereliikmeid mitte! Marie ja Claude Verneuil on korralikud katoliiklased, kelle elu kulgeb traditsioonilisi väärtusi austades ning kodanlikke hüvesid nautides.
