Krimikomöödia peategelaseks on politseis tõlgina töötav Patience Portefeux (bravuurikas Isabelle Huppert), hall hiireke, kelle peamiseks tööülesandeks on narkokuritegude osakonnas araabiakeelsete telefonikõnede pealtkuulamine. Palk on küll väike, aga töö tahab tegemist, pealegi on boss sümpaatne.
Claire’il (Lou de Laâge "Süütud", "Ootus"), noorel ja silmapaistval kaunitaril, õnnestub oma kasuema (Isabelle Huppert "Elle", "Greta") niivõrd armukadedaks muuta, et naine on valmis tüdruku mõrvama. Salapärane mees päästab Claire’i ja pakub talle oma farmis öömaja.
New Yorgis läbi lüüa üritav armas ja naiivne noor naine Frances (Chloë Grace Moretz) viib metroost leitud käekoti otsekohe selle omanikule tagasi. Omanik Greta (Isabelle Huppert) on ekstsentriline prantslannast klaveriõpetaja, kes armastab klassikalist muusikat ja on piinavalt üksildane.
Lootusandev kirjanik Bertrand Valade leiab lumetormi ajal peavarju puhkemajas, kus kohtab võluvat ja salapärast Evat. Saatuslikust naisest lummatud Betrand ei aima, kui ohtlikku mängu ta alustab. Paraku on noormees kuulsuse nimel kõigeks valmis. Ta ihkab unustamatut ja šokeerivat lõppu oma romaanile, kus peategelaseks hurmav Eva.
Michael Haneke uusim film, irooniliselt pealkirjastatud "Õnnelik lõpp", on pinev peredraama, mis esilinastus tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis. Austria meisterlavastaja võtab taaskord oma halastamatu luubi alla heal järjel Euroopa perekonna siseelu... kogu oma klantsi pealispinna all määnduvas väärastumuses.
Alati imeline Isabelle Huppert mängib peaosa veidi kummastavas, kuid meelelahutuslikus filmis „Proua Hyde“, kehastudes füüsikaõpetaja Géquiliks, kes ei saa oma õpilastega just eriti hästi hakkama. Iseäranis hoogsalt viskab tema üle nalja Malik, keda kaaslased tõrjuvad tema puude tõttu.
Berliini festivalil parima režissööri Hõbekaru pälvinud ja peaosalisele, prantsuse kino võluvale staarile Isabelle Huppert’ile riiulitäie auhindu toonud “Edaspidi”, on tuntud prantsuse lavastaja Mia-Hansen Løve’i meisterlikult komponeeritud psühhooloogiline pusle.
Aasta ühe skandaalseima filmisündmuse pakub meile meisterlik mängur ja suur provokaator Paul Verhoeven. „Elle“ on omapärane film, mis ei järgi draamakunstile omaseid süžeekäänakuid, vaid üllatab, šokeerib ja pakub meelelahutust täiskasvanuliku anarhia kaudu. Michèle (Isabelle Huppert) on karm ärinaine.
Lelièvre perekond elab Prantsusmaal ühes Britannia piirkonna külas. Uus toatüdruk, Sophie, on tagasihoidlik ja tragi, kuid veidi omamoodi. Sophie'l on üks saladus. Ta sõbruneb postimajas töötava Jeanne'iga, kes utsitab Sophie't Lelièvre perele enam vastu hakkama.
Serge Toubiana võttis aastaks ajaks üle Isabelle Hupperti elurütmi ja päevakava. Näitlejannaga eluraamatutlehitsedes, tuuakse vaatajani järgmised pildid : lapsepõlvefilmid, näitlejaelu kõrghetked, mis vahelduvad intervjuude, rollideks harjutamiste, stseenide filmimiste, jalutuskäikudega rahva seas, kus keegi näitlejannat ära ei tunne.
Kui Ann näeb ühel ööl Thomas'd teist suudlemas, on see viimane piisk karikasse ning ta otsustab mehe maha jätta. Ann on muusik ning ammutab muusikast jõudu. Siiski otsustab Ann oma lapsepõlvesõbra Georges'i toel kõik jätta ning põgeneda, otsida oma saatust ning leida üks saar. Saar, kus asub villa Amalia. Prantsusmaa / Šveits 2009
Kõrgklassi kuuluv Nelly igavleb oma mehe kõrval. Ühel ballil kohtub ta töötu Loulou'ga ning neil tekib kirglik armulugu. Nellyt tõmbab mehe vaba suhtumine ellu ja naudingutele pühendumine. Jäädes mehest rasedaks ning nägemata ühist tulevikku, otsustab Nelly abordi teha.
Põimides kolme inimese elud, tood film esile naiste ja meeste mured ja ootused ühiskonnas, mis neid rõhub. Filmi iseloomustavad neli « liikumist » : Kujutlus : Pärast Paulist lahkuminekut, otsustab Denis linnast ära maale minna. Hirm : Pauli kartus üksinduse ees. Äri : Isabelle õpetab oma õele prostituudiametit.
Režissöör ja kaasstsenarist Joachim Trier toob meie ette põneva ja ülimalt haarava kompositsiooniga loo kolmest mehest (suurepärased rollisooritused Jesse Eisenbergilt, Gabriel Byrne’ilt ja Devin Druidilt) ehk isast ja kolmest pojast, kes peavad toime tulema abikaasa ja ema, aga samas ka kuulsa sõjafotograafi Isabelle’i lahkumisega (Isabelle Huppert).
Kas Sternkowitz suudab ratastoolist tõusta, et püüda öise halastajaõe armastust? Kas endassesulgunud teismeline Charly saab endale 80-ndate näitlejanna Jeanne Meyeri rolli? Ja mis saab astronaut John McKenziest, kes kukkus maa peale ja kelle proua Hamida enda juurde tõi?
Gustave Flaubert'i romaani "Madame Bovary" ekraniseering on kirjandusteosele igati lähedane. Filmi nimitegelane Emma Bovary on pärit 19. sajandi Normandia jõukast talupojamiljööst. Abielludes väikelinna maineka tohtriga, loodab ta pääseda "igavast maaelust" ning nautida kõrgklassi luksuslikku elu.
Brigitte'i ja tema veisekasvatajast abikaasa Xavier' abielu näib täiuslik, kuid Brigitte'i hinge närib rahutus. Lapsed on pesast välja lennanud ja mees, kuigi korralik ning hea inimene, tundub ka kuidagi luitunud olevat. Kui kõrvalmaja peol kohatud noormees Stan naise endale Pariisi külla kutsub, ei jää Brigitte käed rüpes istuma.
Austerlane Michael Haneke ("Jõhkrad mängud", "Klaveriõpetaja", "Valge pael", "Armastus") on üks olulisemaid tänapäeva filmilavastajaid. Yves Montmayeur on dokumentalist, kes on viimase kolmeteistkümne aasta jooksul teinud tosinajagu kinoteemalist aimefilmi. Nende kohtumise tagajärjel sündis see sissevaade suure režissööri loomingu- ja mõttemaailma.
Peenetundeline, kuid tohutu jõuga film, mis võib küll pisarateni liigutada, kuid on ühtlasi ääretult intelligentne ja aus draama teemal, millest enamik meist ei taha mõeldagi, veel vähem seda ekraanil näha.
Peenetundeline, kuid tohutu jõuga film, mis võib küll pisarateni liigutada, kuid on ühtlasi ääretult intelligentne ja aus draama teemal, millest enamik meist ei taha mõeldagi, veel vähem seda ekraanil näha.
