"Vseviov" on portreefilm Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessorist, tudengite lemmikõppejõust ja rahva poolt armastatud raadiohäälest, kes on suutnud ka kõige kuivemad ajaloosündmused müstiliste lugudena kuulajate hinge valada.
Helle on elu aeg oodanud, millal tema töönarkomaanist abikaasa Peter pensionile jääb, et nad saaksid koos elu sügist nautida. Ta tahab koos temaga reisida ja maailma avastada.
Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi „Jõulud džunglis“ peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna.
Vaikses, aga väga moodsas Robo linnas juhtub ennenägematuid ja ennekuulmatuid asju! Linnapea Frank on hulluks läinud! Tema plaan läheb üle igasuguse piiri! Kuulake! Inimesed ja loomad on ta ära tüüdanud ning seetõttu on ta peas küpsemas plaan – kihutada linnast minema kõik elanikud ja nende lemmikloomad, nende majad aga anda robotitele!
Film läbib kaleidoskoobina portreesid ja lugusid nii minevikust kui ka olevikust. Aljona Surzikoval oli 1994. aastal märkmik – „sõbravihik“. Ajalugu kordab end tänapäeva Facebooki näol. Kõik need inimesed vanamoodsast sõbravihikust on nüüd Facebookis. Üks Aljona sõber, tema klassikaaslane, kes selles vihikus üles astus, on aga Facebookist puudu.
Ukraina päritolu filmilavastaja Vadim Perelmani “Pärsia tunnid” on uskumatuna näiv lugu elutahtest ja lootusest natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal 1942. aastal.
Béatrice Dalle lavastab filmi Charlotte Gainsbourgiga peaosas. Naised vahetavad õdusa kamina ääres pikantseid seiku oma näitlejakarjäärist. Siis aga hakkavad filmivõtted ... Gaspar Noéle kuulub juba ammu esikoht epileptikute mustas nimekirjas, aga „Lux Aeternaga“ saab ta selle listi igavese aukodaniku tiitli. Film ründab vaataja kõiki meeli.
Max Barber (Robert De Niro) ja Walter Creason (Zach Braff) on kaks filmiprodutsenti, kes toodavad halva kvaliteediga filme, mis ei too neile ei kuulsust ega ka suurt kassatulu.
Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks.
1980ndad. Ambitsioonikas ettevõtja ja endine börsimaakler Rory O'Hara (Jude Law) võtab oma ameeriklannast abikaasa Allisoni (Carrie Coon) ja lapsed kaasa ja kolib teisele poole ookeani, et alustada uut elu Inglismaal.
Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm “Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes” on läbi aegade ühest mõjukamast eesti kunstnikust Ülo Soosterist, keda ei võtnud omaks ei kodumaa ega ka kauge Venemaa, kuhu ta olude sunnil oma dramaatilisel eluteel sattus.
On olemas teooria selle kohta, et me peaks olema sündinud juba väikse alkoholikogusega veres ja et tagasihoidlik inerts avab meie meeled maailmale meie ümber, vähendades meie probleeme ning suurendades meie loomingulisust. Martin ja tema kolm sõpra, kes kõik on väsinud kooliõpetajad, alustavad sellest teooriast lummatuna eksperimenti, et saavutada pidev teatud joobeseisund terveks päevaks.
Ljudmilla on eeskujulik Nõukogude kodanik, kes kummardab Stalini portree ees imetlusest, mitte kohustusest. Partei ustava teenrina ei suple ta taevamannas, ent ei mõista ka protestimarsiks valmistuvaid töölisi. Kui tema tütar veresaunaks muutunud streigis kadunuks jääb, variseb naise maailm kokku.
„Keelepäästja“ räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt.
See on lugu eakast paarist, kes kohtub üle mitmete mitmete aastate ja meenutab oma möödunud armastust ning minevikku. Peaosades mängivad prantsuse kino armastatud näitlejad Jean-Louis Trintignant ja Anouk Aimée.
Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule.
Louise’il on kõrini abikaasast, kes teda petab ning ta siirdub veetma nädalavahetust Korsikal. Pärast metsikut kireööd mehega, kes hommikuks surnuks osutub, peab mehe korsiklasest hirmuäratav, kuid samas ka armastav ema Louise’i ekslikult mehe salajaseks ja eluaegseks armukeseks.
Pärast traagilisi sündmusi oma elus otsustab Kim Ki-duk filmitegemisest igaveseks loobuda ja põgenes kolmeks aastaks üksildasse mägionni, kaasas vaid videokaamera. "Arirang" on pihtimuslik ja dokumentaalne sissevaade tema hingemaailma kolmeaastase erakuelu jooksul.
On 1899. aasta lõpp. Maailm seisab oluliste ajalooliste sündmuste lävel. Maailma üks kaunimaid linnu, Peterburi, on täis pühade-eelsest sagimist. Matvei on laternasüütaja poeg, kes veedab suurema osa oma ajast linnatänavatel, kannatades puudust ja nälga. Tema ainukeseks rikkuseks on isa kingitud hõbedased uisud.
Elena saab kõne oma 6-aastaselt pojalt, kes on isaga puhkusereisil ja muretseb, miks isa juba matkabussi juurest tagasi randa ei tule. Telefoni aku on tühjaks saamas ja mõne tunni pärast on väljas pime. Kümme aastat on möödas sellest viimasest kõnest pojaga ja Elena töötab Prantsuse suvituslinnas mereäärses kohvikus.
Film räägib mehest, kes elab Soulis Hani jõe ääres ja päästab seal ühel päeval enesetappu tegema tulnud naise. Kuid seejärel asub mees päästetut vägistama ja ahistama, kuni nende vahel tekib kummaline suhe. 1996. aasta "Krokodill" on Kim Ki-duki debüütfilm.
See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda.
Hulkur Tae-suk elab väga omapärast elu. Ta murrab sisse teiste inimeste kodudesse ajal, mil omanikud ise viibivad eemal. Tae-Suk ei varasta ega lõhu midagi - ta lihtsalt sööb ning magab seal veidi ning vastutasuks teeb majas väikest remondi või korrastustööd. Kuid ühel päeval satub ta ühe mehe koju ning leiab, et ta polegi seal üksi.
Lugu kasinast ja vooruslikust tüdrukust, kes kohtub ühel päeval täieliku teisikuga. Too elab vabameelset elu ning saab heldelt sponsorilt kõik eluks vajaliku. Ühel päeval tuleb teine tüdruk esimese koju ning vestleb tema venna ja emaga. Sel hetkel vahetavad naised rollid ja asuvad teineteist abistama.
Väike kalalaev on koduks karusele vanamehele ja noorele tüdrukule. Vanamees on tütarlapse üles kasvatanud ja temasse sügavalt kiindunud. Nüüd ootab ta pikisilmi neiu 17. sünnipäeva, et siis temaga vanade kommete kohaselt naituda. Aeg-ajalt käib laeval kalapüügituriste, kes kaunile tüdrukule silma heidavad.
Noor poisike elab ilusal järvel ulpival ujuvtemplil koos vana meistriga, kes talle Buddhat õpetab. Aastaid hiljem toob meister templisse ravile nüüdseks suureks kasvanud noormehega sama vana neiu. Esimest korda elus ärkab mehehakatis ka seksuaalselt.
Jae-Yeong on algaja prostituut, kes töötab enda parima sõbranna Yeo-Jini poolt otsitud klientidega. Jae-Yeong armub ühte oma klienti, kuid peidab oma tunded, et mitte sõbrannat armukadedaks ajada. Jae-Yeong jääb politseile vahele ning sellest sünnib sündmusteahel, millega on seotud kõik tema kliendid, isa, parim sõbranna ja mees, kellesse armus.
Üksildane 30-aastane naistevihkaja Lee Kang-do töötab liiakasuvõtjate heaks, kes võtavad enda haardesse sattunud väikeettevõtjatelt kümnekordset intressi ja kasutavad meest laenude sissenõudmiseks. Mittemaksjatele korraldab ta õnnetuse, et nad saaksid sandistumise eest elukindlustusraha võla tasumiseks.
Lapsevanemad ootavad terve elu, et nende lapsed ütleks neile „Aitäh!“ ja vastupidi – lapsed ootavad terve elu, et neile öeldaks „Vabandust“. See emotsionaalne ummikseis ongi komöödia „Helista emale!“ aluseks. Filmi keskmes on Niki, kes on 35-aastane, aga elab oma elu niisamuti nagu 25-selt.
