Homme on ka päev

Chennais asuvas Jeevodaya keskuses, mis on ühtviisi nii orbudekodu, kool kui ka misjonihaigla, hoolitseb juba kolmkümmend aastat leeprahaigete eest poola arst Helena Pyz. Kohalikud ja eriti lapsed kutsuvad mõistetavatel põhjustel teda hellitavalt ja austavalt lihtsalt emaks. Helena oleks tegelikult pidanud tervislikel põhjustel pensionile minema juba aastaid tagasi, aga ta ei ole senini suutnud oma tegevust jätta, sest kas siis ema saab öelda, et tema töö on otsas ja ta enam oma lapsi ei aita? See film pole aga portree pühakust, sest Helena on terava ütlemisega rangekäeline naine, kes valdab leebe armastuse kõrval ka krõbedamaid sõnu ja olemist. Seda on tarvis nii India bürokraatlike probleemidega silmitsi seistes kui oma sadu orbudekodu lapsi kasvatades.

Kaarel Kuurmaa