Registreeru

Kuidas olla araablane New Yorgis? Väljast paistab see piisavalt vabameelne, tekitamaks promiskuiteetseid ihasid, seest aga tulvil frustratsiooni põhjustavaid eelarvamusi. Vanemad loodavad näha lapselapsi ja otsivad sulle moslemi naist. Kohalikud naised tahavad näha pruunisilmset ja kirglikku hispaanlast, mitte neurootilist araablast. Ühiskond näeb sinu seljas pommivesti ja pilgus iha 72 neitsi järele. Sina aga tahaks vahelduseks tunda käte vahel kedagi, kes poleks kummist ja täispuhutud.

Mõneti on „Üksnes New Yorgis” tuttav kolmekümnendates mehe sotsiaal-emotsionaalsete probleemide koondportree – karjääriväljavaadeteta, vanematekodus elav, lähisuhetest võõrdunud pornosõltlane. Kui sellele edu valemile lisada veel araablaseks olemine, on peategelase eksistentsiaalne kriis viidud uuele tasandile.

Jordaania juurtega ameerika režissöör Ghazi Albuliwi peidab oma teises linateoses ühiskonnakriitika woodyallenlikus võtmes komöödia vormi. Ent Alvy Singeri asemel on vaataja ees sama neurootiline palestiina-ameeriklasest Arafat, kes ei otsi suhte luhtumise põhjuseid, vaid tahab regulaarselt seksida, olles selleks valmis abielluma ka elamisluba vajava iisraellannaga.

Ent Albuliwi ei ürita üle võtta „Annie Halli” eksperimenteerivat vormi või intellektuaalset sisu, vaid haarab Alleni filmi mõjutanud Philip Rothi „Portnoy tõve” järele, püüdes esitada oma mahedavõitu seksuaalse eksplitsiitsusega väljakutse religioossel identiteedil põhinevale moslemi kuvandile.

Katre Pärn / PÖFF

USA, Iisrael, Jordaania 2013