Joonisfilm 40: Õhus on armastust

Joonisfilm 40: Õhus on armastust

L

Žanr

Animatsioon

Filmi pikkus

1t 23min

1971. aastal Tallinnfilmi stuudio juurde asutatud Joonisfilm moodustab suure osa põhjusest, miks Eesti animafilmide kõrget kvaliteeti võetakse nii kodus kui ka kaugemal teatava iseenesestmõistetavusega. Kui nüüdisaegset Eesti rahvuskultuuri võrrelda lillepeenraga, siis oleks Joonisfilmi stuudio toodang üks väheseid

sellel aastast aastasse kõigutamatult õitsevaid püsikuid. Vastavateemalistes keskusteludes, mida tõtt-öelda pole küll ülearu palju (sest mis seal ikka nii väga jutustada, kui kõik on korras?), kipub korduma mugavat rahulolu peegeldav fraas „tuntud headuses”. Joonisfilmi filmid figureerivad tavakohaselt nii iga-aastastes

kohaliku filmikunsti saavutuste pingeridades kui ka tagasivaateliselt üldse parimate Eestis valminud linateoste loeteludes. Uudised Joonisfilmis valminud teoste pärgamisest kõikvõimalike rahvusvaheliste auhindadega omakorda kulusid rutiinseks juba aastakümneid tagasi.

Selles valguses ei tee paha aeg-ajalt meelde tuletada, et kõik see iseenesestmõistetavana tunduv on õigupoolest peaaegu imeline. Et Rein Raamatu eestvõttel algusest peale enesele kõrgeid kunstilisi ambitsioone seadnud Joonisfilm nõukogude animatsioonitootmise paindumatus, lastemeelelahutusele orienteeritud masinavärgis end niisuguse erandina ka kehtestada suutis. Et stuudio turumajanduse tuultes mitte ainult püsima jäi, vaid ka oma näo säilitas, ning et see on nüüdseks suutnud rajada niihästi ülieduka laiatarbe-tootesuuna Lotte-frantsiisi näol kui ka ühildada seda mängurõõmsa, eksperimenteeriva autorianimatsiooni-tootmise traditsiooni alalhoidmise ja edendamisega. Et Eesti avalikkusele ja riigivõimule

omasele küllaltki kitsarinnalisele kultuurikäsitlusele vaatamata ei kosta hääli, mis seaksid küsimuse alla taolise marginaalse kunstivaldkonna toetamise mõttekust, kui tahes võrratult kammitsemata idiosünkraatsusi sealsed animavõlurid ekraanidele paiskavad. (Tõsiasi, et neid ekraane, kust uus autorianimatsioon kohalikule publikule ära paistab, pole tegelikult kuigi palju, aitab viimatimainitud asjaolule ehk isegi kaasa?) See kõik on igati tähistamist väärt. Eriti sümpaatseks teeb antud tähistamise tõik, et stuudio juubeliseansiks valitud

teosed ei esitle Joonisfilmi loorberitel puhkajana. vaid tulevikku vaatavas võtmes, näidates retrospektiivi asemel hoolikat valikut praegu aktiivsete ja aktuaalsete autorite menutöödest.

Žanr

Animatsioon

Filmi pikkus

1t 23min

1971. aastal Tallinnfilmi stuudio juurde asutatud Joonisfilm moodustab suure osa põhjusest, miks Eesti animafilmide kõrget kvaliteeti võetakse nii kodus kui ka kaugemal teatava iseenesestmõistetavusega. Kui nüüdisaegset Eesti rahvuskultuuri võrrelda lillepeenraga, siis oleks Joonisfilmi stuudio toodang üks väheseid

sellel aastast aastasse kõigutamatult õitsevaid püsikuid. Vastavateemalistes keskusteludes, mida tõtt-öelda pole küll ülearu palju (sest mis seal ikka nii väga jutustada, kui kõik on korras?), kipub korduma mugavat rahulolu peegeldav fraas „tuntud headuses”. Joonisfilmi filmid figureerivad tavakohaselt nii iga-aastastes

kohaliku filmikunsti saavutuste pingeridades kui ka tagasivaateliselt üldse parimate Eestis valminud linateoste loeteludes. Uudised Joonisfilmis valminud teoste pärgamisest kõikvõimalike rahvusvaheliste auhindadega omakorda kulusid rutiinseks juba aastakümneid tagasi.

Selles valguses ei tee paha aeg-ajalt meelde tuletada, et kõik see iseenesestmõistetavana tunduv on õigupoolest peaaegu imeline. Et Rein Raamatu eestvõttel algusest peale enesele kõrgeid kunstilisi ambitsioone seadnud Joonisfilm nõukogude animatsioonitootmise paindumatus, lastemeelelahutusele orienteeritud masinavärgis end niisuguse erandina ka kehtestada suutis. Et stuudio turumajanduse tuultes mitte ainult püsima jäi, vaid ka oma näo säilitas, ning et see on nüüdseks suutnud rajada niihästi ülieduka laiatarbe-tootesuuna Lotte-frantsiisi näol kui ka ühildada seda mängurõõmsa, eksperimenteeriva autorianimatsiooni-tootmise traditsiooni alalhoidmise ja edendamisega. Et Eesti avalikkusele ja riigivõimule

omasele küllaltki kitsarinnalisele kultuurikäsitlusele vaatamata ei kosta hääli, mis seaksid küsimuse alla taolise marginaalse kunstivaldkonna toetamise mõttekust, kui tahes võrratult kammitsemata idiosünkraatsusi sealsed animavõlurid ekraanidele paiskavad. (Tõsiasi, et neid ekraane, kust uus autorianimatsioon kohalikule publikule ära paistab, pole tegelikult kuigi palju, aitab viimatimainitud asjaolule ehk isegi kaasa?) See kõik on igati tähistamist väärt. Eriti sümpaatseks teeb antud tähistamise tõik, et stuudio juubeliseansiks valitud

teosed ei esitle Joonisfilmi loorberitel puhkajana. vaid tulevikku vaatavas võtmes, näidates retrospektiivi asemel hoolikat valikut praegu aktiivsete ja aktuaalsete autorite menutöödest.

Lisainfo

Vanusepiirang

Lubatud kõigile

Valmimisaasta

2011

Global distributor

Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ

Levitaja

Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ

Kinos alates

19.11.2011