Felixi koolis kummitab jälle! Aga seekord pole tegu kooli asutaja Otto Leonhardi kiusliku vaimuga, vaid mängu tuleb hoopis ammusurnud direktriss Hulda Stingbeard. Juhuste kokkulangemise tõttu tõuseb endine kahandatud ja skeletistatud koolijuht taas üles.
Keegi ei armasta jõule rohkem kui Andersen. Igal aastal teeb ta kõik, et korraldada oma perele täiuslikud jõulupühad. Teadagi on selle õhtu tähtsaim sündmus jõuluvana külaskäik, aga seekord ei lähe kõik plaanipäraselt. Tuliuues jõulumehe kostüümis Anderson libiseb jääl ning veereb kõigi oma kinkidega künkast alla, otse päris jõuluvanale sülle!
„Mõnikord olen ma konn. See on minu saladus. Keegi peale teie ei tohi seda teada.” Sita, Wouter ja teised õpilased naeravad, arvates, et õpetaja (Jeroen Spitzenberger) tegi head nalja. Kuni ta ühel päeval, veetaimed juustes, klassi astub. Ta riided on märjad ja rebenenud ning ta väidab, et teda ründas toonekurg.
